ILLAR HALLASTE 1959-2012

"TEEJUHT"

Dokumentaalfilm Mart Laarist aastal 2004. Minu mäletamist mööda pole seda televisioonis mitte kunagi näidatud. Kuigi oleks justkui võinud.

"VÄRVIVALGUS"

Filmis "Värvivalgus" on üks haruldane episood noorelt surnud väga andeka režissööri Anri Rulkoviga. 

"VÄRVIVALGUS"  

-->

«Ma ei taha, et minust labast, tühist ja viletsat filmi näidataks!»

Verni Leivak
27. detsember 2005

Lauljatar Marju Marynel Kuudi sõnul on temast juba terve aasta Jaan Kolbergi eestvõttel ning ETV ja Eesti Filmi Sihtasutuse toel vändatud lühitõsielufilmi. «Kahjuks aga tuli välja, et tehti sisutu, labane ja «tuulest viidud» värk,» lubab Kuut tõkestada selle jõudmist ekraanile.

Kavandatud dokumentaalfilm pidi kuuluma ETV sarja «Eesti lood», mida kolm aastat tagasi alustasid ETV ja Eesti Filmi Sihtasutus. Sarja eesmärgiks, nagu kirjas ETV koduleheküljel, on arendada narratiivset dokumentaalfilmi. Kui Marju Kuudile tehti ettepanek temast film vändata, oli ta sellega nõus: «Minust pole ju mitte midagi tehtud ja mis tehtud, on kõik ära visatud.»

«Häbene või vaiba alla!»

Kaamera jälgis lauljatari kõige erinevamais paigus möödunud aasta jõuludest saati. «Solgerdati mind seda- ja teistpidi, aga juba kevadel hakkas mulle kõik see kohutavalt vastu. Sest selles filmis, nagu mulle tundus, polnud mitte mingit sisu, süžee ja stsenaarium puudusid täiesti. Mittemidagiütlev!»

Kuudi sõnul saatis kaamera teda nii kiriku- kui ka klubikontsertidel, plaadiesitlusel, proovides ja tänaval. Kuid näiteks ööklubis Angel salvestatud ja igati õnnestunud kontserdi materjalid läinud sootuks kaotsi. «Nad unustasid täissalvestatud kassetid klubisse!» imestab Kuut. «Ja ilmselt virutas keegi need hoopis ära või jäeti sinna ning üles neid enam ei leitudki. Ühesõnaga, käituti väga lohakalt.»

Lauljatarile on vastukarva näiteks see, et intervjuu ajal kasutatakse katteplaanina tema esinemist, milles ei kuule korralikult ei laulu ega intervjuud. «Filmi nooruke naisrežissöör ei teadnud ega tundnud mind üldse. Tema nägemus minust on nagu iga juhusliku tüdruku nägemus – oma juubeliaastaks (12. novembril 2006 saab Marju Kuut 60aastaseks – toim.) ma aga sellist nägemust jäädvustada ei taha. Oleks siis sellel sisu! Film on täis täiesti põhjendamatuid, mittemidagiütlevaid kaadreid, mille vajalikkust keegi teine peale režissööri ei mõista. Oleksime pidanud temaga juba ammu tegema koostööd, aga tal on liialt suur ego. Operaator võttis väga veidraid plaane – näiteks suumis objektiivi niimoodi näkku, et ka kõige mikroskoopilisemad osad on näha, piltlikult öeldes võinuks näost näha inimese kopse! Midagi eriti jubedat, erilise kiiksuga, kohe osati ära vussida!... Ning loomulikult – mitte mingit valgustust, nii et häbene või vaiba alla!»

Ei anna nõusolekuallkirja

Marju Kuut kinnitab, et sellisel kujul nagu praegu tõsielufilm ETV ekraanile ei jõua: «Kui ma ei anna allkirja, ei saa see ka telekasse minna. Ma ei taha, et minust mingit labast, tühist ja viletsat filmi näidataks. Mina seda allkirja ei anna, kui ma ise ei saa seda filmi korda teha.»

Lauljatari sõnul tegi ta Jaan Kolbergile ettepaneku filmitud ja juba kokku monteeritud 27minutiline materjal üle vaadata ja korrigeerida. «Et lool oleks konkreetne algus ja lõpp ning mingigi stoori. Ja et mul poleks endal häbi,» seletab Kuut, kes on enda sõnul musta materjaliga mitu ööd töötanud.

Täna on Marju Kuudi sõnul vastse tõsielufilmi valmimise viimne tärmin. «Kui ma seda läbi ei lase, allkirja ei anna, nagu lepingus ette nähtud, peab Kolberg filmi valmimiseks kulutatud summa rahastajatele tagasi maksma,» ütleb Kuut. Jõululaupäeva öö oli algul kavandatud veeta stuudios, et film viimasel minutil ümber monteerida, kuid sama päeva ennelõunal saabus Kuudi mobiiltelefoni Kolbergi sõnum, et kokkusaamine jääb ära. Juhul, kui film siiski ekraanile jõuab, lubab Kuut raisatud aja eest kompensatsiooni nõuda.

Jaan Kolberg: «Niikuinii jõuab see kunagi ekraanile.»

«Film on valmis, ja see on väga hea film,» kinnitab Jaan Kolberg.

Tema sõnul on küll tavaks, et filmitav annab kirjaliku nõusoleku linateose ekraanile lubamiseks, kuid see pole reegel ning üheski lepingus taolist punkti polevat. «Seal ei saagi seda olla, sest ega meil ju Marju Kuudiga lepingut ole,» ütleb Kolberg. «Jah, televisioonid tavaliselt küll nõuavad filmitava kirjalikku nõudolekut, et vältida hilisemaid ekstsesse. Meie film on aga valmis ja – Vene ajal seisid filmid tihti riiulil, «Hullumeelsus» näiteks eriti kaua, aga kunagi hiljem ikkagi näidati. Ning tunnistati, et film on hea. Sest ega filmi väärtus muutu, tavaliselt see pigem kasvab. Ning kui tekibki mingi probleem – ega seda tule nii dramaatiliselt võtta. Elame ju siin ja praegu, ning see ajahetk möödub väga kiiresti. Küll tulevad teised ajad ja kõik muutub!»

Miks ei tahetud kuulda võtta Kuudi arvamust valmismaterjalist, on Kolbergi sõnul delikaatne küsimus. Sest asendada noore režissööri nägemus Marju Kuudi nägemusega tähendaks mõistaandmist autorile, nagu oleks tema töö kõlbmatu. «Sellega ma aga nõus ei ole. Raske probleem. Marju Kuudile võib tõesti asi mitte meeldida, sest noored näevad asju teisiti. Neil on ju põlvkonnavahe. 10 tundi materjali Marju Kuudist on nüüd aga olemas ja alles ning tegelikult on kõik hästi. Kui Marju on kurb, on see, usun, hetkeline paanika. Küll aeg silub haavad, elu läheb edasi ja midagi hullu ei juhtu.»

Kolbergi sõnul peaks tõsielufilm ETV ekraanile jõudma veel selle aastanumbri sees. «Võiks ju. Aga kui ei jõua, eks siis vaata edasi. Jään vastuse võlgu… Ja ma ei vaeva ka sellega pead. Minu missioon on täidetud. Film on valmis ja see on väga hea. Niikuinii jõuab see kunagi ekraanile.» Jutt kroonidest, mille stuudio peab Kuudi teada rahastajatele tagastama, ajab aga Kolbergi naerma.

«Marju on vapustav inimene. Usun, et keegi võiks kunagi hakata temast ka suurt filmi tegema. Ta on suur isiksus ja huvitav inimene,» sõnab Kolberg.

Verni Leivak